MINU BLOGI. ELUST NORRAS JA PISUT KA KORVPALLIST.

3.12.2009
eile käsisin külas ühel britil, et temaga mängida backcammonit. loomulikult lootsin ka natuke õppida, sest olin eelmisest kohtumisest aru saanud, et mees valdab teemat. mängisime. mina 3 kuulise kogemusega ja tema 6 aastasega. olin elevil, et õppida juurde ning aru saada kuidas strateegia kujuneb. ja õppisin palju! siis näitas mees mulle oma läpakat ja ühte saiti, kus ta ise mängib. 10 esimest nime, kes seal mängivad olid... arvutid ehk siis programmid. tema nimi oli 11, ehk siis esimene inimene ning listis oli ca 650 nime. väga muljetavaldav- kas pole? iga kord kui ma küsisin kas minu viimane käik oli sobilik näitas mees oma varianti ja ütles, et nii käiks ilmselt arvuti. ütles, et tema on õppinud mängima arvuti vastu, st õppinud arvutilt, kes matemaatiliselt arvutab hetkega kõige paslikuma käigu välja. selline lugu siis. lisaks oli ta seal saidil mänginud 22.000 mängu. nii saadakse meistriks!

12.11.09.Maailm on väike.
Mõni aeg tagasi tuli Eesti saatkonda päring ühelt Norra mehelt. Nimelt ta otsib oma vana kirjasõbrannat Eestist, kellega ta oli 1950-te lõpus (??) kirjavahetuses. Oli ära toodud vana aadress ja nimi K.Pressrand. Kuna päringutele vastab minu abikaasa, siis ta sai kohe aru, et perekonna nimes on 1 täht valesti ja see on ilmselt minu tädi (isa õde) neiupõlve nimi. Võtsin kohe Eestiga ühendust, sest asi tundus minu jaoks erakordne. Kas või juba sellepärast, et erinevat tänapäevast oli vene ajal eriti välismaaga kirjavahetuse pidamine oluliselt erakordsem kui tänapäeval. Ja veel lisaks Norra. Ma saaks aru kui kirjasõbraks oleks pioneeri rühma juht kusagilt Bulgaariast. Kõik oli õige- tuligi välja, et mu tädil oli 50 a tagasi keegi kirjasõber viikingite maalt. Kokkuvõtteks- kui päringut ei oleks avanud minu abikaasa oleks suure tõenäosusega asi sinna jäänudki. Aga nüüd tuleb veelkord tõdeda, et maailm on väike!

Minge koju!
Suvel kuulsin sellist lugu. Mees sõitis autoga kusagil Lääne-Virumaal ja tee peale ette tulid 2 lammast. Mees tuli autost välja ja läks lammastega läbirääkima, et nad tee pealt eest ära läheksid. Muuseas lausus, et minge nüüd koju! 4-5 päeva pärast astusid need kaks lammast mehe suvekodu väravast sisse ja keeldusid ära minemast. Vahemaa kohast kus mees lambaid kohtas kuni suvilani oli vähemalt 10 km. Õnneks oli suvemaja vana talu tüüpi ehitus koos laudaga kus siis lambad said nüüd vajadusel varju leida. Lauda katuse alla oli vanast ajast jäänud kuivanud heina, mis nüüd lammastele ette tõsteti. Sel hetkel, keset suve ei osanud pererahvas arvata, mida 2 loomaga sügisel peale hatata kui suvilast ära minek tuleb ette võtta.

Kohtunike '' ämbrid''
Norra kohtunikud ikka üllatavad pea iga mäng millegagi aga see mis hiljuti juhtus on kindlalt minu karjääri top-3-s. Oli mini mäng, minu mängija oli palliga audis, et hakata audi-sisseviset tegama. mängu juhtinud ainuke kohtunik lõi plaksu ja näitas peopesasid, mis teatavasti on rahvusvaheline märguanne, et sööda mulle. ja kui minu mängija söötis kohtunikule, siis viimane lihtsalt tuli palli eest ära ja palli said loomulikult oma valdusesse vastasvõistkond. muigasin vähemalt järgmised 10 minutit, sest see tundus väga koomiline.
top-1 kohtuniku ämber kuulub ühele eesti vilemehele, kes tavaliselt seisab keskjoonel ja eriti ei liigu. see juhtus u 15 aastat tagasi. jällegi oli mini klassi mäng. vastas mängija avastas, et ta on põrgatusega audis ja söötis palli minu mängijale, et see saaks audi välja visata. vilet polnud kõlanud ja kui minu mängumees hakkas pall käes auti astuma kõlas keskjoonelt vile ja vilemees fikseeris jooksu. vana tõde- mängi kuni vileni!

käisin Stockholmis (21.-24.mai) treenerite seminaril. midagi sellist pole varem kogenud. arvasin, et tuleb rahvusvaheline seminar nagu need tavaliselt ikka toimuvad. Aga pidin väga pettuma. Lugu oli järgmine, et Norra korvpalliliit organiseeris Norra treeneritele seminari Rootsis. Kohal oli 8 inimest. ja mis kõige parem- 4 päevane üritus oli ainult klassiruumis!! ja 90% ajast esinesid Norra enda paar treenerit ehk siis
korvpalliliidu oma asjapulgad ja asi kiskus väga käest ära... ning päevad olid pikad (reedel 9- 23)
natuke oli positiivset ka- samal ajal oli Põhjamaade MV noortele- saime mänge vaadata. pluss 2 klassikut tegid sessiooni klassiruumis: Henrik Dettmann ja Mario Blasone. viimane nähes, et olen Eestist (olin Eesti koondise fännisärgis) ning kuuldes mu nime- võttis märkmiku välja ning näitas, et seal oli minu nimi koos kunagise telefoni numbriga. kohtusime 2002 Hungaris juunioride EM-l. Pole paha, mis? Mees, kes on rännanud läbi pool maailma ja kohtub pidevalt sadade inimestega.

Nägin äärelinnas u 10km Oslo kesklinnast 3-e põtra üle tee minemas. koht ise oli suure välja peal, kus mets oli lähedal ja elumajadeni u 500 m. autosid oli põtrade lähedal sel hetkel päris mitu kuna seal on ringtee aga ju siis loomad ei pelga mootoreid ega inimesi. läksid rahulikult ja väärikalt astudes oma teed. foto ka juurde, kuidas põdrad lume taustal paistavad jutu illustreerimiseks.

2009 Natuke Norra elust ka:
Käisin nädalavahetusel Tjømmes- see on selline maaliline suvituskoht 100km kaugusel Oslost. Minu naabritädil on seal suvemaja, mis sai eelmisel aastal 50a vanaks, kuid näeb väga hea välja. Nagu enamus maju Norras, mida ei lasta käest ära ja kõpitsetakse juba enne kui asi kriitiliseks läheb. Ja sellel majal on jäänud värvimata vaid esisein, mis on kõrge 4,5m ja mida maast redeliga on väga kehva värvida, sest maapind on üsna ebatasane ning redel ei seida kindlalt. Juba nädala alguses hakkasin läbi helistama kohalikke tööriistarendi firmasid ja mis selgus. Üks firma laenab tellingu minimaalselt terveks kuuks, teine ei too ise kohale (eeldaks, et mul konksuga auto koos järelkäruga) ja kolmas pakkumine oli kõige huvitamav, nimelt- telling on olemas, päev maksab ainult 75 krooni aga transport 2000 noki (vahemaa u 10km)! Ja kirss tordil on see, et see firma ei rendi asju eraiskule. Seega läks käiku varuplaan, mille kohaselt läksime kohalikku Maxbo’sse (ehituskaubad) ja ostsime sealt kogu vajamineva materjali, et ise telling kokku lüüa. Kogu materjal läks maksma natuke üle 1000 noki. Huvitav osa see, et poes ei pakuta hööveldamata puitu, mis oleks oluliselt odavam. See selleks! Ja nüüd jõuan asja juurde! Pikemad prussid olid 4m pikkused ja olin mõelnud, et häda korral ehk surun need oma autosse ja jätan otsad välja. Lisaks olin arvestanud, et pean tegema 2-3 otsa. Aga kohapeal lauavirna vaadates, tundus parem mõte kellegagi kaubale saada, näiteks sellisega, kel on ka poodi asja ning oleks nõus ka selle väikse hunniku peale võtma. Justkui tellimise peale sel hetkel 2 meest lõpetasid järelkärusse puitmaterjali laadimise ning sinna oleks lisaks minu 20-le lauale ja prussile veel palju muudki mahtunud. Mehed olid väga konkreetsed ja pikka juttu nendega ei olnud- keeldumine oli järsk. Samas seisis kõrval poe müüja, kes oli abivalmilt kundede vahel tiirutanud ja tundus, et mehele selline teenindav töö väga istus, sest oli rõõmus ja muhe. Kui olime kõne all oleva mehe poole pöördnud küsimusega, et ega ta ei tea, kust oleks võimalik saada transporti, siis mis te arvate, mis ta ütles? Ta mõtles hetke ja küsis mult, et kas ma pick-up’iga oskan sõita. Minu noogutuse peale võttis auto võtmed ja pöördusime poe ees oleva parkla poole, kus seisis juba päevi näinud töömehe pick-up, millele oli peale ehitatud spetsiaalne raam, kuhu saab ülemõõdus torud ja lauad sättida. Küsimuse peale kui palju asi maksma läheb lõi mees käega. Ma ei tea, kas ta oleks ka siis mulle autot laenanud kui mu minu 82a naabritädi poleks temaga põhiliselt suhelnud aga see ei muuda asja ega saadud emotsiooni. Ma tahaks elada sellises imekaunis kohas, kus inimesed annavad võhivõõrale oma autovõtmed, et teda hädast välja aidata ning ei võta selle eest raha. Kui ma auto tagasi viisin, siis küsisin milla ta jälle tööl on ning mida ta eelistab kas veini või õlut. Ma viin talle mitu purki A le Coq’i ülejärgmisel nädalavahetusel kui ma jälle maja lähen värvima. Kuna norra õlu maitseb nagu kutsu pissi, siis ma kaldun arvama, et meil on viingitega väga erinev maitse eelistus kesvamärjukese koha pealt. Aga A leCoq on siiani kõigile kohalikele maitsenud, kes seda on proovinud. Seega ma loodan, et abivalmis müüja saab päeva lõpus oma maja ees toolis fjordi vaadates maitsvat õlut rüübates kasvõi osaliselt nii suure emotsiooni osaliseks kui mina.

22.03.09 Ilusat kevade algust!
natuke Norra inimesest ja 1-st kassist ja jänesest. Norrakad on väga õnnelikud inimesed ja see paistab
pidevalt ka välja. Näiteks tänaval või suusatades on täiesti tavaline, et vastutulev inimene vaatab
sulle otsa ja naeratab. ja see pole selline ameerikalik keep-smailing, sest otsest vajadust särada nagu ju polegi.
aga tundub, et inimesed on rahul ja õnnega koos ning näitavad ka seda välja.
ka kassid on sõbralikud, vähemalt see, kes meil külas käib. tuleb hommiku terassi ukse taha, istub maha,
vaatab aknast sisse. ja kui keegi ukse lahti teeb, siis volksab sisse. väga ilus ja hoolitsetud kiisu. mängib
meie kassiga väheke, sööb kausist kui seal on midagi ja siis mõne aja pärast läheb koju. mõne tunni
pärast tuleb tagasi. ju tal on ka siis igav! aga mis põhiline- ta ei ürita meie kassi paika panna ega ära
süüa! ei tea kas selle näite pealt võib üldistusi teha- aga inimeste sõbralikkus nakkab ka koduloomadele!
koertel on muide spetsiaal sõbrunemis-koolitus ja haukumise eemaldamise tehnika peremehele. Seega
ka koer ei karda kedagi, ei pea kõva häält tegema ega ka kihvu näitama.
eile öösel lipsas minu kodukoha lähedal auto eest läbi valge jänes. elu nagu loomaaias!

04.02.09. Norra liiklusest. Üks sõna iseloomustab seda kõige paremini- rahulik! mida see siis tähendab? Keegi ei nõelu, kõik on viisakad- st kui sul on vaja rada vahetada, pane ainult suund sisse ja veendu, et tagumine auto võttis hoo maha. Selleks, et ma saaks Oslo kesklinna sõita on vaja ''kiirteele'' sõita (tippkiirus 80km/h), seal on kolm suunda ühes ja kolm teises suunas. 3-s äärmine rada on bussidele, taksodele ja elektri-autodele ka kui ma ei eksi. ja vot sellel 3-ndal rajal on siis märgistatud taetud maa teest mahasõiduks ja peale-sõiduks. üldiselt ei peeta seda heaks tooniks kui keegi sellel bussi rajal tavalise sõiduautoga kulgeb. niisiis hommikuse tipptunni ajal on selle kiirtee mõlemad rajad ''pilgeni täis'' ja nüüd kui autod tulevad pealesõidu rajalt, siis nad lastakse kõik soovitud kohta, ilma et keegi üritaks tulijatele ''ära teha''. Väga ilus- kas pole! aga pole head ilma halvata- kohalikel on selline harjumus, et kõrvalteelt peateele keeramise ajal, ristmikul siis- ei veenduta tihti kas kedagi pole peateelt tulemas. üks minu mängija ütles selle kohta, et norrakad sõidavad pea maas, silmitsedes jalamatti. väga tabav! Trahvid on siin väga soolased nagu võite ette kujutada. üks eesti daam ületas kiirust 18km/h ja sai trahviks ca 10.000 nok-i (kurss 1/1,7, st eesti raha jaoks korruta 1,7ga) ning talle võimaldati maksta ''liisinguna'' aasta jooksul iga kuu teatud summa. aga sellegi poolest norrakad ületavad massiliselt kiirust ''kiirteel'', kus on eraldusribad ja vähemalt 2 rida ühes ning teises suunas. tavaline asi on 80 asemel sõidetakse 100 või rohkem. kõrvalteedel keegi eriti ei kiirusta. asi pidi selles olema, et politseid ei ole peaaegu üldse näha. sellist asja nagu Tallinn-Tartu maanteel toimub- siin ei kohta. kui jalakäia on sebra lähedal sellise olemisega, et ta tahab üle minna, siis autod peavad 99% kinni ja lasevad üle. ja kui ise roolis olles peatun, et kedagi üle lasta, siis tihti-peale inimene tänab sind noogutuse või viipega. Tore!

19.01.09. eile õhtu ja ööga sadas suur hulk lund maha ja kuna Eestis tundub hetkel lund väga
palju ei ole, siis panen mõned pildid siia vaatamiseks. võib öelda, et lapsepõlv tuleb meelde-
talvega koos käisid suured lumehanged ja käre pakane.
minu tagaaed, kus kohati on lund üle põlve
käisin viasati antenni puhastamas, sest signaal kadus ära
fotol on minu tehtud lillekast, milles on väike okaspuu. Lillekast on u 50cm kõrge.
niipalju tuli lund paari tunniga

9.01.09. Veel ühest väljendist, mida Eestis tihti kasutatakse: mäng kate-kattest. Ja seda pruugitakse igasuguse katte-mängu kohta. ka sellise ühekordse pallikatte kohta, mille järgneb vise. ma ise sõnastaks selle termini lahti kui mitu üksteisele järgnevat katet või kui flexi, st kate katte tegijale, mida ka kolmes ülaltoodud liikumises kasutati. aga see selleks. vahet pole kuidas kassi kutsuda- põhiline ta hiiri püüaks. St põhiline on ikka, et kate oleks kvaliteetne ja üks avaneja täpse ning tugeva söödu saaks.

5.01.09 Kuna kooli vaheajal mängisin 2 korda oma esiliiga meestega ise kaasa on millegi pärast hakanud põlv natuke tundma andma. ja see tähendab seda, et viimasel nädalavahetusel jäi aktiivne tervisesportimine ära- nii suusatamine kui ka hoki. selle asemel jalutasin pikalt mööda fjordi jääd. ilm oli väga kena ja päikseline.külma -10 ringis ja rahvast oli murdu- enamus uiskudel. paljudel kohelikel on sellisel erilised uisud, et kaugelt näevad välja ''pika rauga'' kiir-uisud ja tegelikult on vajadusel võimalik raud alt ära võtta ja siis mööda maad jalutada nagu tavalise saapaga. kui jääd ei ole siis armastan jalutada kalda peal piki vett ja nädalavahetustel on tihtipeale üks neidis pannud jalutusraja äärde üles ''vahvli-leti''- sealt on võimalik siis osta kuuma kohvi või teed ja vahvlit, mis meie mõistes on küll pannkook vahvli-raudade vahelt, aga maitseb hästi. Sama vahvlit pakutakse ka kohalikus hallis käsipalli mängude vaheajal. nii, et võib öelda, et tegu on omamoodi ''rahvustoiduga''. ja nüüd kujutage ette keset fjordijääd 50 m kaldast oli üles pandud see sama vahvli-lett, generaator andis elektrit ja äri õitses. kes ei tahaks kõva pakasega sooja jooki ja pannkooki...

Erialast asja ka- kuna treenime 1.liiga satsida ainult 2x nädalas, siis on soojendusel mitu ülesannet, mida tuleb
täita üheaegselt: mehed peavad naha märjaks saama, hea oleks tegeleda põhioskustega ja samas
ka midagi õpetada. kasutan kahte teemat põhiliselt- individuaalne töö ühe korvi all ja kiire ülesehitus
ülevälja liiklumisega. Siin ongi üks drillidest, mida kasutan aeg-ajalt.
Sinna 4 mehe criss-crossiga- tagasi 4x3 kiirega.

mõned mõtted seoses viimase Kalev-Rocki mänguga:
1. kaitse ei olnud kummaltki poolt väga agrssiivne, mõnede üksikute mängijate üritused ehk välja arvata- aga võibolla mängijad peavadki jõudu hoidma, et lõpuni vastu pidada :) nagu kommentaator märkis mingis muus kontekstis.
2. need korrad kui võeti midagi maa-ala pressingu taolist söötis ründaja palli ''puu otsa''. miks mitte siis kasutada seda kaitses tihemini ja ründavale poolele on siin väike koduülesanne, kuidas lahendada järgmine kord selline olukord.
3. iga kord kui on palli kate- võiks katet tegeva mängija kaitse pallurile vähemalt teele ette astuma (body show) ja ta hoo maha võtma ehk ''ehmatama''. vastasel korral kui on kvaliteetne kate tuleb pallur otse korvile või teeb sammu kattest eemale ja sooritab vabalt viske. ühe korra vist mängu jooksul mäletan kui Fox tegi selle body show ja lisaks läks väga agressiivselt pallurit korvist kaugemale suunama ning tundus, et pallur oli hädas. Super esitus! siin on mitu võimalust kuidas edasi mängida aga body-show on miinimum, mida võiks teha.
4. teine sööt kiires pikki küljejoont on väga effektiivne, sest situatsioon võib sellega muutuda ning tekkida võimalus korvi saada. Üritan ka ise seda joont ajada aga see ei ole lihtne (drill ülal). nagu kõik muugi. kerge on tähelepanekuid teha- raske on seda mängus soorituseks muuta! tean seda omast käest.
PS. tänud Heino Endenile sisuka kommentaari eest! Hea nagu alati!

29.12.2008.Tänases trennis mängisime 2x2 ühel poolel ilma põrgatuseta ja viskele peab saama hiljemalt peale 3-t söötu. lisaks ''Leedu reegel'' loomulikult (vt.alt) sööte hakatakse lugema peale seda kui pall on jõudnud taha 3p joonele. rünnakus tuli ilmsiks 3 puudust:
1. kui mängija teeb ''post up'' ehk siis eesti keeli võtab laia tasakaalustatud asendi, et saada pall 3 sec alasse korvi alla, siis kõige ratsionaalsem on seda teha palli-korvi joonel, siis on kõige raskem kaitsel hoida käsi vahel.
2. kui sööt läheb korvi alt välja 3p joonele (tagasi-mäng) siis korvi alune mees alustab kohe võitlust koha pärast ja ''annab keha'', et mitte lasta kaitsel head kohta sisse võtta. teinekord on vaja kaitset kehaga korvist eemal hoida paar sec-t kui võitlus käib näiteks abi-poolel (kaitse osutub hetkel olevat korvist kaugemal kui ründaja korvi all) ja siis teha samm pallile ja teha kerge korv.
3. väga tihti korvialune mees ''annab kaitsele maad ära'', st võtab posti koha 3sec joonel alumises postis kuigi kaitse seisab pool meetrit eemall (ehk siis korvi pool) Ründaja peaks kindlasti otsima post-up ajal kehalist kontakti ja töötama jalgadega aktiivselt, et liikuda korvi suunas. teen selleks ka eraldi harjutusi padjaga- post-up-mees alustab alumise vuntsi kohalt seljaga korvi poole, kaaslane survestab teda padjaga seljast. ''Post'' peab liikuma u 1,5m korvi suunas enne kui talle söödetakse ja ta saab skoorida.
norrakad on ka põhjamaise verega nagu eestlased, st mõnikord kaitse on juba päris agressiivne ja siis mõni päev ei tule kohe midagi välja. ma võin seletada, rääkida, häält tõsta- no ei ole see päev. lahenduseks võiks olla mäng kus punkti saab kaitses: kas vaheltlõige või lauapall. kui skoorid- saad õiguse kaitses mängida! ning kaotajad teevad 40 kätekõverdust, võitjad ainult 20.

23.12.2008. Täna käisin järjekordselt hokki mängimas. kuna olen lapsepõlves jäähokit mänginud sõbra tagaaias tunde ja tunde, siis ka nüüdki üritan võimaluse korral uisud alla panna. Eriti hea tunne on kätte tõmmata õiged hokikindad ja põlved-sääred katta kaitsmetaga. Peab tunnistama, et mulle meeldib MÄNG- selle juurde käiva hasardi, ilu, kiiruse ja tehnikaga. Ja minu maja lähedal on mitu suurt staadioni, kus on talv läbi liuväli koos hoolduse ja valgustusega- siin nimelt mängitakse jää-palli ehk bändit. Eestis minu teada seda ala enam ei harrastata aga siin tundub, et nende jalgpalli väljakute all on külmutus, sest jää on eeskujulik kraadidest olenemata. Ja puhkepäeviti on keset päeva siis nn. avalik ehk vaba jää kus inimesed võivad tasuta mitu tundi uisutada ja miks ka mitte palli taga ajada. mina siis üritan end mängu sisse meldida ja mängu nautida. Täna osalesin mängus kus poisid olid nii 11 aasta ringis- mõni uisutas hästi ja palli vedamine oli ka korralik aga mida ei olnud- oli söödu-oskus, st mitte tehnika taga ei olnud asi kinni, vaid oskuses näha oma tiimikaaslast ja talle õigel ajal korralik sööt anda. minu arvates pallimängudes on sööt üks paremaid rünnaku relvi, mis teeb ka mängu oluliselt nauditamaks.
Saalis kujunes aga jälle uus harjutus: ''Jõulu-viskevõistlus'' gruppide vahel, näiteks 3 mängijat 2-e palliga: mängija viskab, võtab laua ja söödab tiimi-kaaslasele, kellele ei ole palli. vabaviske joonelt saab 1-e punkti ja 3p joonelt saab 2 punkti. kui keegi tiimist tabab vabaviskejoonelt, siis järgmise viske võib tiim teha juba 3p joonelt. 3p joonelt visatakse esimese möödaviskeni, siis peab tagasi tulema vabaviske joonele, seal tabama, et minna jälle 3p joonele jne. Tiimi peale 15p.

19.12.2008. Eilses treeningus minu B-kl poisid mängisid paar aastat noorema treeningrühma vastu, kehtestasin oma võistkonnale ülevälja 4x5 mängus järgmise reegleid
1) rünnak ainult sööduga
2) kuna mängisime 4x5 vastu- pidid nad korvist või pallist kaugema mehe vabaks jätma- st omavahel rääkima. See oli raske ülesanne, aga nad said hakkama. järgmiseks selgus, et vastas võistkonnas on 3 mängijat, kes põhiliselt skoorivad- pidime hakkama nendele enam tähelepanu pöörama.
3) kui skoorisime- mängisime keskjoonelt maa-ala pressingut formatsioonis 1-2-1, st esimene mees pidi palli suruma äärele ja kui pallur astus üle keskjoone- võeti karpi. teise liini mees ootab 3m keskjoonest ja kui pallur astub üle keskjoone, siis ta liigub väga agrssiivselt karpi. tähelepanu pidin pöörama loomulikult sellele, et abi-poole 2.liini mees peab kindlasti keskele liikuma.
Selle ootamise ja agrssiivse lähenemise õppisin ühelt siinsetelt võistkondalt nimega Sandvika (minu arust absoluutne fenomen Norra korvpallis, U-20 sats- tehnilised ja agressiivsed nagu leedukad, koondis on moodustatud selle klubi baasilt- võitsid Põhjamaade MV eelmisel aastal- vist esimest korda üldse ajaloos- kui Norra sai kulla.)
4) kui mitu aastat nooremad klubikaaslased omakorda skoorisid tegime 10 kätekõverdust.
Kokkuvõtteks: olen seda meelt, et maa-ala pressingut on kergem õppida nõrgema võistkonna vastu, sest siis tekib mängijatel hea fiiling vaheltlõigetest ja kiiretest ning kergem on asja selgeks saada, kuna vastased on aeglasemad kui ka tehniliselt nõrgemad. Teiseks põrgatada oskavad enam-vähem kõik- suurem kunst on rünnata sööduga, mis jälle omakorda on kordades effektiivsem ja kiirem ning raskem takistada, st kaitses abistada kuna pall liigub kiiremini. seega väga oluline oskus meeskonna rünnakus.
Teises treeningus 1.liiga meestega mängisime 3x3 poolel väljal. Ja jällegi enamus ajast ilma põrgatuseta. Ühel mustanahalisel USA noormehel hakkab alati jalg valutama kui ta kuuleb, et põrgatada ei tohi. naljaga pooleks muidugi.
teises mängus muutsime reegleid: rünnakus võib teha 1-3 söötu ja peale 3-t söötu peab saama viskele- kui pallur hakkab pikalt petma ja ei suuda visata peale 3.söötu- on rünnak läbi. see peaks viima selleni, et kate on nii kvaliteetne, et pallur saab enam vähem normaalselt viskele. ja sööt muidugi täpne ja kiire!
Poole välja mängus kasutan alati ''Leedu reeglit'' (nagu nimigi ütleb on see pärit Leedust)-
1. kui sats A skoorib, siis nad saavad palli tagasi, pall peab käima ''taga'' ära, st 3p joone taga.
2. kohe võib uuesti rünnata- st kaitse ei saa teha ''tšekki''.
3. Ainus ''tšekk'' on kaitse B poolt kui nad saavad lauapalli peale seda kui A skoorib.
mäng läheb väga kiireks!!! kaitse peab kogu aeg töötama ka peale korvi, sest kohe tuleb uus rünnak. Ründav sats A peab võitlema iga lauapalli pärast! ka siis vise tabab, et kohe jätkata. ideaalis näeb välja nii, peale A satsi korvi õnnestub mängijal A1 pall saada- ta söödab 3p joonele liikunud võistkonna kaaslasele A2 (avasööt kiires!), A2 söödab kohe korvi alla tagasi koha välja võidelnud A1-le, kes skoorib uuesti.
pööran alati palju tähelepanu kaitsele, selles 3x3 mängus on eripära põrgatuse puudumine- st mäng imiteerib situatsiooni ''päris mängus'' kui ründaja on peale põrgatust palli üles võtnud. St tugev surve pallile ja pallita meeste agressiivne katmine 1-e söödu kaugusel.
Palliga mehe katmisel on järgmised reeglid:
1. võta kontakti, suru põlvede ja puusadega vastane tasakaalust välja
2. 1 käsi pallil
3. äärmine agressiivsus loomulikult!
Kui nägin, et kaitse eriti ei pinguta tuli kohe lisada uus ''seadus''- kaotajatele 30 ja võitjatele 20 kätekõverdust. Asi paranes!
Pallita mehe katmise 1-e söödu kaugusel puhul kehtib käsivahel reegel aktiivse jalgade tööga.
Kokkuvõte: reegleid mängu jaoks kehtestades on võimalik mängijaid panna sooritama teatud mänguvõtteid, mis muidu tavapäraselt toimetades ei pruugi nii palju kasutuses olla.

Uus spordiraamat vigastustest müügil Raamatukois. Gunnar Männik- Spordivigastused jalgpalli näitel.

18.12.08. Mõni päev tagasi olin lätlaste nn.jõulu-vastuvõtul, kus siis Leedu saadiku abikaasa küsis, et kuidas siis Norras meeldib (see on vist enim esitatud küsimus sellistel kohtumistel) ja ma automaatselt vastasin, et paradiis (heaven ingl.k). Tundub, et väga mööda ei pannudki- ilus loodus, kaunid ja naeratavad inimesed, suurepärased võimalused vabas õhus aega veeta. Lisan, et ma elan Olso äärelinnas kus elab põhiliselt rikkam rahavas- st hoolitsetud eramajad kena loodusega. Kõik majad näevad välja nagu uued või vast-remonditud. Silm puhkab kui jalutad.
Natuke kohalikust töökultuurist- eile osalesin ühe maja kolimisel ja töö pidi ära tegema kohalik firma, kes koosnes nagu selgus albaanlastest. Sissejuhatuseks jäid nad tunnikese hiljaks, siis tegid teise tunni kergelt tööd ja siis läksid lõunale. Peale lõunat läks töö mängimine edasi- näiteks üks kolija ütles, et vaadake köök üle ja kui tehti esimene sahtel lahti, siis sealt ei oldud isegi nuge-kahvleid välja võetud. Pakun, et töö, mis oleks pidanud valmis olema 3-4 tunniga venis päris pikaks. Püant saabus kell 22.00.- pool tundi peale tööpäeva lõppu. Helistas kolimisfirma boss ja kukkus sõimama- tema töötajad kaebavad, et nad peavad mööblit tõstma!? Märkuse peale, et mehed töötavad aeg-luubis, vastas boss, et nad on turul olnud juba 8 aastat. Ning nende moto, et rahul oleks nii kliendid kui ka tema oma töötajad. Vot nii!
Teine näide- ühel ehitusel noored norra poisid panid kautuse akent ja kõrval töötavale eestlasele jäi silma, et poisid vist ikka ei tea üldse mida nad teevad. Küsimuse peale, et kas nad ikka on kindllad, mida nad teevad, vastasid poisid, et kutsekas õppisime aga selles tunnis me koolis ei olnud... Eks Eestiski oli sarnaseid lugusid ehitusbuumi ajal.
NÄDALA DRILL:
Korvpallist ka. Viimases trennis kujunes uus harjutus. Paar tuleb paremalt otsajoonelt sööduga teise korvisuunas. Söötja, pallita-  on siis kusagil keskjoonel või nulli otsas. Paar teeb omavahel 3 söötu ja siis söödavad keskele ning teevad risti, palli saab tagasi teine lõikaja. Väga vana drill, aga jumet annavad detailid:
1. Kasuta erinevaid sööduviise- rinnalt, hüppelt, ümber kere.
2. Peale risti siis kas teevad veel ühe söödu ja lõpetatakse lay-up’iga või 1x1
3. Söötja pöörab korvile ja viskab.  Paarilised blokivad teineteist, kes saab laua teeb üritab ära panna. 1 vise. See blokkimise osa on väga hea!! Proovige!

15. 12.08. Olin eile Kristiansandis, kus pidasime selle aasta viimase 1.liiga mängu. Kaotasime ainult 11 punktiga kui arvestada, et kohale oli ainult 6 mängumeest, kellest ainult 2 olid esiviisiku mehed. Probleem oli selles, et kaitse töötas kohati päris kenasti aga siis ei suutnud ise ära visata, sest 4 ülejäänud mängumeest lihtsalt ei taba, kahjuks. kombinatsioon kehvast viske tehnikast ja palli-tunnetusest. Jällegi tuleb esile kui tähtis on treeneril varakult mängijatele
õpetada selgeks korralik visketehnika. Eks ma jõudu-mööda tegelen sellega.
Norra kohtunikud ikka üllatavad iga mäng millegagi- eile oli selleks situatsioon. kus vastane sai
ründelaua ja seistes seljaga korvi poole, hüppas üles õlaga seisvat kaitset rammides ning viskas
korvile ümberpööramata, st seljaga korvi poole jäädes- lihtsalt palli alt-üles tuues ja üle pea visates. Järgnes ''loomulikult'' vile ja mängija sai minna kahte vabaviset sooritama. Mängu üks kohtunik oli
kaunis norra naine- ei tea kas Eestis mõni naine vilistab 1.liigat?
Lisaks on Norras reegel, et mängu peab alustama 8 mängijaga. Eile võtsime kaasa ühe vigastatud
ja lonkava mängija, et ikka saaks 8 täis. Aga pauk tuli hoopis mujalt: üks mängija jäi kõigepealt planeeritud
lennukist maha. Orgunnisin siis kiiresti talle uue pileti järgmise lennu peale, millega ta teoreetiliselt
oleks mängu alguseks kohale jõudnud. Aga siis kui me võistkonnaga saali poole sõitsime- helistas
mees mulle, et ma jäin sellest lennust ka maha. Kartsin, et meid ei lasta üldse mängida, aga siis
kaunitarist arbiiter ütles, et mängida võite, aga ma kirjutan selle asja kohta raporti ja klubil tuleb ilmselt
maksta trahvi. Sellised lood siis!