KORVPALLURI INDIVIDUAALNE TREENING (IT).
Et paremini ja maksimaalselt arendada mängijate võimeid on vaja kasutada ind. treeninguid. IT võib toimuda:
1. osana võistkonna treeningust
2.  individuaalselt. Treening võib olla läbi viidud treeneriga või ilma.
Ühistreeningus mängijad saavad töötada oma puuduste kallal üksi või rühmana. 
IT on efektiivne, sest:
1. see on intensiivne ja mängijal on võimalik mitu korda sooritada tehnilist võtet.
2. ülesannet on võimalik konkretiseerida ja individualiseerida 
3. kuna mängija lihvib tehnikat ja sooritab harjutusi iseseisvalt (treeneri kontrolli all)- õpib ta samas ka iseseisvat tööd.
 Kui treenib mitme erineva ülesandega mängijat või -rühma on mõttekas väljak jagada erinevateks sektoriteks.
Vt. alumist joonist:
A. osas- tsentritöö.
B: osas- põrgatusharjutused
C. osas- sööduharjutused
D. osas- viske- ja läbimurdeharjutused
sketch

Seda skeemi võib kasutada ka ringtreeningu läbiviimseks, st teatud aja möödudes liiguvad mängijad edasi järgmisesse jaama. Pausiks võib kasutada viskeid.
Kuidas valida mängijaid rühmadesse:
1. sama positsiooni järgi (tsentrid, ääred ja tagamehed)
2. vastas-ampluaa järgi (ründaja vs. kaitse)
3. ühesuguste puuduste või taseme järgi
4. hea vs nõrk
Kogu töö peaks käima treeneri valvsa silma all.  
Ind. töö ilma treenerita.
Selleks, et saada tõeliseks meistriks peab mängija töötama ka iseseisvalt ja ilma treenerita. On selge, et on vaja treenida ka siis kui treeninguid ei toimu või lisaks ühistele trennidele. Esimesed ind. treeningud peaksid toimuma treeneri kontrolli all, et mängija teaks kuidas teha õigesti ja vältida vigu sooritusel. Selleks, et mängijal oleks kergem IT läbi viia oleks mõttekas:
1. teha ind. plaan koos ülesannete ja mahuga. Treener kontrollib plaani täitmist.
2. organiseerida (viske)võistlusi või tehniliste võtete sooritamise võistlusi koos avaliku tagajärgede tabeliga. Näiteks iga trenn teha 20 vabaviset, teatatakse võitja + väike auhind (lastele). See motiveerib ise harjutama.
Miks mitte ka pealtvaatajad (vanemad).
Oluline on peale võistlusi teha analüüs ja soovitada mängijatele kuidas end arendada. Sellega eesmärgistame IT.
IT ülesanne ei ole ainult puuduste kõrvaldamine, vaid ka oskuste lihvimine täiuslikkuseni. Kuid noormängijaid ei peaks kohe panema ainult ühe positsiooni tööd õpima (eriti tsentri tööd), sest kunagi ei tea millise koha peal üks või teine õpilane võib tulevikus mängima hakata. Seega mitmekülgsus!
Kindlasti peaksid IT-sse olema haaratud ka liikumistehnika (jooks, pöörded, pidurdused jne.). Samuti liikumine kaitseasendis.
Pallitehnika elemendid peaksid olema sooritatud mängu-kiirusega, n. visked kiirelt, ilma pikema ettevalmistuseta.  
Selleks, et IT ei oleks igav- peaksid harjutused olema huvitavad ja vahelduvad. Kuid samas peab elemendi kinnistamiseks seda siiski teatud arv kordama.
Soovitud eesmärgi saavutmiseks peaks IT-d toimuma regulaarselt, olema eesmärgistatud ja sisaldama õiget harjutusvara. Selleks on vaja koostada IT plaan.
Plaan võib olla koostatud n. ühesuguste puudustega mängijate arendamiseks. Samuti annab tulemus (n. normatiivide täitmine) teatud aja pärast teada, kas plaan oli õieti koostatud ja kas tulemused paranesid. 
Teoreetiline ettevalmistus.
Mängijal võiksid olla mitmekülgsed teadmised:
- korvpalli ajaloost meil ja mujal
- treeningu metoodikast
- korvpalli tehnikast
- mängu taktikast ja erinevate variantide kasutamise võimalustest mängus
- hommikuvõimlemisest, venitusest
- mängu reeglitest
- võistkonna rünnaku liikumistest ja kaitse formatsioonidest
- spordihügieenist & -meditsiinist
Eelkõige peab mängija teadma millised on nõudmised tehniliste elementide sooritamisele ja need omandama treeneri käe all. Sest ei ole mõtet korrata valesti sooritatud võtteid sadu kordi. 
Tahteline ettevalmistus.
Sellest ei ole väga palju räägitud, aga ka sellest sõltub mõnikord mängija edukus.
Milliseid omadusi saaksid mängijad ind-lt arendada:
tahtejõud- mitteloobuda trenni või mujale minekust väsimuse või muu mõjul. Tuleks ennast kokku võtta, et ära taha need tööd/ asjad, mis on tüütud aga vajalikud jne. 
vastupidavus- ind. jooksud 
enesevalitsus- negatiivsete emotsioonide kontrolli all hoidmine
otsustavus- tuleb vastu võtta otsuseid kellegi teise abita
Kindlasti on palju tahtelisi omadusi juba looduse poolt kaasa antud, kuid siiski on võimalik ka midagi arendada. Selleks peaks mängija koos treeneriga panema paika millised on tema tugevad ja nõrgad küljed ja siis nendega tegelema nii trennis, võistlustel kui ka eraelus. Seega mängija peab teadma, mille poole ta püüdleb.
IT on efektiivne võimalus paljude omaduste arendamiseks, n. hommikuvõimlemine või kehva ilmaga jooksmine arendab kindlasti lisaks muule ka tahtejõudu ja eneseületust.
Hea mõte on:
1. panna IT-le konkreetne ülesanne, n. enne ei saa saalist ära kui 100 viset on sees vm. Ilma treeneri järelvalveta. Ka see arendab enesedistsipliini.
2. pidada päevikut- millised ülesanded kuidas täideti, millised tahtelised omadused paranevad jne.
Paar soovitust IT jaoks:
1. üritada kõike teha maksimaalselt hästi & korrektselt.
2. ebaõnnestumise põhjusi otsida põhiliselt endast
3. Tee seda, mis vaja- mitte mida tahaks!
Mentaalne ettevalmistus. Palju probleeme saab alguse mängija peas. Mitte et mängija ei oskaks seda või teist asja teha. Näiteks blokeerimine- mängija peaks selleks tegevuseks ettevalmistuma enne patsile minekut ja kujutama oma tegevust ette kui vise on võetud. 
Ja veel- kui mängijal on nõrk vasak käsi, siis harjutades paarilisega- võib panna kaitsele ülesande, et läbi võib lasta ainult nõrgema käe poolt. 

Kasutatud kirjandus: S.Stonkus "Korvpalluri individuaalne treening" 
Vaata ka: Individuaalne ründe treening palliga