BLOKKIMINE JA LAUAVÕITLUS.  

Alati eelda, et vise läheb mööda! 
Pikkuse ja hüppevõime võid kompenseerida kohavaliku ja agressiivsusega! 
Kes võidab laua- see võidab mängu!
Kui vise tehakse õigel ajal õigest kohast ja see läheb mööda, siis see pole probleem- häda on siis kui keegi pole läinud ründe-lauda, st lauavõitlejad pole lugenud rünnakut või lihtsalt magavad!

Möödavisatud palli pärast käib alati kõva lauavõitlus. Lauapall annab ründajatele võimaluse uuesti rünnata ja kaitsetele lubab see alustada vasturünnakut. Lauavõitluses kasutatakse blokkimist. Blokkimiseks nimetatakse vastase liikumise ja tegevuse takistamist lauapalli hankimisel.
Tihti kaitse töötab 20 sec maksimaalselt ja siis tuleb möödavise. Kaitse lõdvestub samal ajal ning ei bloki!
Kogu pingutus nullitakse. Soovitame harjutustes lõpetada rünnak alles siis kui kaitse sai lauapalli.

LÄHI- & KAUGBLOKKIMINE.
Eristame kaitses kaht erinevat blokkimise viisi:
1) lähiblokkimine. Tavaliselt korvi all. Vastasmängija on lähedal ja kontakti saavutamiseks ei pea oluliselt tema poole liikuma.
2) kaugblokkimine. Kontakti saavutamiseks tuleb kõigepealt vastasele läheneda. 

LAUAVÕITLUS. Lauavõitluse sisu võiks jagada 4 osaks:
 1) positsioon ja liikumissuund
 2) blokeerimine
 3) pallihankimine
 4) mängu jätkamine
Siia juurde võib veel lisada: psüühiline valmisolek, agressiivsus ja motivatsioon

1)Positsioon ja liikumissuund.
 Positsioon. Mängijate tegevus parema positsiooni saavutamiseks lauavõitluseks algab tavaliselt hetk enne pealeviset. Blokkimiseks tuleb kõigepealt saavutada positsioon korvi ja vastase vahel. See on  kaitsemängijate eelis lauavõitluses. 

 Liikumissuund.  
Kaitsemängijate liikumissuund lauavõitluses oleneb ründajate asukohast- lauda ründavad vastased on vaja blokkida! Seega kaitsed peaksid üldjuhul liikuma korvist eemale ründajate poole.
Ründajate eelis on nende liikumissuund korvi poole ja vahel ka teadmine, millal vise tuleb (N kombinatsiooni puhul). Lisaks tunnetab tavaliselt viskaja ära kuhu poole pall kukub.
Ründemängijad asuvad korvist kaugemal kui kaitsed, seega nad peavad liikuma korvi poole, et saavutada parem positsioon palli hankimisel.

OLULINE  peale viset:
a) kaitsemängijale - kõigepealt tähelepanu oma hoolealusele, st. liigu tema poole ja bloki tema liikumine. Alles siis lülitu võitlusesse palli pärast. Veel soovitus kaitsemängijatele kui vise on tehtud ja pall on õhus- UNUSTA PALL! Bloki oma mees!
Soovitus. Kui sinu mängija on kõva lauavõtja- siis selleks, et teda paremini blokkida- proovi tema lähedal olla, st ära liigu väga palju abistama kui oled abipoolel. Lähedalt on kergem blokkida!

b) ründemängijale: hõivame korvi all lauavõitluseks-vajalikud positsioonid ja blokime võimalusel kõik vastased. Seega:
     1) hõivame kolm potentsiaalset suunda korvi all, kuhu möödavisatud pall võiks kukkuda (keskmine- ja kaks ääresuunda). Eriti tähtis on ala, kus lauapalli saamine on tõenäoline.    
     2) vajadusel blokeerime kaitsed nendes positsioonides ja ka korvist kaugemal- liikudes kaitse ja korvi vahele.

NB! Tihti piisab kergest kontaktist ja vastane ei jõua osaleda lauavõitluses.

2) asend ja blokeerimine. Vastane tuleks blokkida korvist võimalikult kaugel! 

Blokkimise võib jagada 3-ks faasiks :

1.      KONTAKT ja selle saavutamine madalas, tasakaalustatud asendis, korvi ja vastase vahel. Vaatleme allpool kaitsemängija tegevust. Eeldame, et ründaja liigub korvile.

   Lähenemine vastasele, kontakti saamine, st :

Ø      Tõstetud küünarvarrega pidurda vastase liikumine-

         liikudes vastase poole, MITTE KORVILE

Ø      Peale kontakti suuna vaade pallile ja pööra end rinnaga korvi suunda, käed üles.

Keskpositsioonil ja kaugemal mõnikord piisab küünarvarre-kontaktist, et vastast blokkida.

Kommentaar keskpositsioonilt ja kaugemalt lauda ründava vastase blokkimise kohta. Reeglite järgi ei tohi korvile liikuvat ründajat tõstetud küünarvarrega peatada. Seda tuleks teha ründajale teepeale ette astudes, blokkides teda seljaga. Küünarvarrega ja rinnaga tema poole jäädes võib blokkida ainult seisvat vastast. Oleme arvamusel, et selliselt "seljaga püüdes" on väga raske agressiivset lauavõitlejat blokkida. 
Seega tuleks eelistada küünarvarrega blokkimise viisi kui vile lubab.  

2.      BLOKK SELJAGA – eriti vajalik korvialuses lähivõitluses 

Ülemisel joonisel on kaitse #1 näoga vastase poole ja valmis lähiblokiks. 
1) Esimese rist-sammu peaks ta tegema vasaku jalaga risti ette. See samm peaks olema nii pikk, et vasak kets jääks vähemalt ühele joonele ründaja vasaku jalaga. Esimene samm on lähiblokis kasulik teha otsaaudi-poolse jalaga kuna sellega suunatakse vastane liikuma otsaaudi poole ning korvilaua nurga alla, kus palli saamine on raskendatud.
2) Teine käik on pööre taha (tugijalg on vasak) ja käed liiguvad üles. Selle pöördega saavutatakse kontakt. 

Ø      Peale kontakti saavutamist või lähivõitluses korvi all- pööre ja vastase blokkimine seljaga

Ø       Küünarnukkidest kõverdatud käed liiguvad üles (kuni õlavarred on ühel joonel), et :

1.      haarata palli paremini ja kiiremini .

2.      vastane ei saaks käte tõstmist hiljem takistada

3.      suurendada pinda, millest vastane peab mööda saama

Ø       Näpud laiali.

Ø       Põlvist alla, et olla paremas tasakaalus ja valmistuda üleshüppeks.

        NB! Lähivõitluses, kus kontakt on juba olemas- võib kohe blokkida seljaga !

3) palli hankimine 

Ø      ÜLESHÜPPEL :

            -tähtis on ajastus

-siruta käed maksimaalselt palli poole

-püüa võimalusel kahe käega- see on kindlam

Ø      MAANDUMISEL:

            -säilita tasakaal !

            -varja palli ajades küünarnukid laiali

-kaitses: pööra pead ja keha ääre poole korvist eemale, et otsida 1-st söötu.

4) mängu jätkamine

Kaitselauas:

Ø      Peale lauda peaks mängija keerama kohe korvist eemale- ääre poole, et kaitsta palli ja otsida 1.söötu

Ründelauas :

Ø      Peaks üritama uuesti visata, samas ei saa ka välistada söödu võimalust

Ø Kasuta palli tagasi hüpitamist õhust. Maandudes on abiks viskepetted.

Ø      Pikad mängijad toovad tihti peale laua saamist palli alla kõhu kõrgusele. See on kergeks saagiks lühikestele ja kiiretele vastastele. 

 Lauavõitlus ründelauas.
Selle teeb keeruliseks asjaolu, et kaitse on tavaliselt ründaja ja korvi vahel ning üritab vastast blokeerida.
Ründaja peaks kasutama petteid ja kiirendust, et kaitsest mööduda. Korvialuses tsoonis peaks ründaja kaitsest proovima mööduda ja siis teda blokkima. Olles korvist kaugemal peaks ründaja spurtima korvi poole ja hõivama vajaliku positsiooni palli hankimiseks korvi all!
Ründelaua-võitluse omapäraks on veel see, et üks tagamängijatest peaks jääma tagalat kindlustama. Lisaks peaks takistama esimese söödu andmist vastaste poolt- st segama nii söötjat kui püüdjat (avanejat)! Ründelaua võtmise soovitused:
- lauavõtjad peaksid oskama lugeda rünnakut- st millal vise tehakse, et selleks ajaks liikuda heale positsioonile korvi alla
- lauavõitlejad #4 ja 5 peaksid asetuma piisavalt korvile lähedal, et jõuda lauda
- lauda mine käed ülal
- proovi sisemine õlg saada vastasest ettepoole
- saades palli- hoia palli kõrgel- kas siis üldse mitte peast allapoole tuues, et uuesti visata või too pall "lõua alla", et seda kaitsta
- mine iga kord lauda
- jookse kiiresse- see võib tagada piisava ülekaalu või hea hoo, et lauda saada.