KIIRRÜNNAKU ESIMENE SÖÖT- AVANEMINE JA KAITSEMÄNGU LUGEMINE. KIIRRÜNNAKU MÕTE on võimalikult kiiresti toimetada pall vastaste korvi alla ja sööduga liigub mänguvahend kõige kiiremini. KIIRRÜNNAKU ALUSTAMISE signaaliks on lauapall (või palli omandamine audiväljaviskeks) ja esimene sööt paneb sellele aluse. ESIMENE SÖÖDU kohast, kiirusest ja täpsusest oleneb milliseks kiire kujuneb. SISSEJUHATUSEKS: Selle teema idee kasvas välja probleemist, kuidas noortele võimalikult kergelt õpetada kiirrünnaku alustamist peale lauapalli saamist. Kuna enamus lauapalle saadakse korvialuses tsoonis- seal aga on kaitsemängijate tihedus kõrge, mis ei võimalda igakord palli kohe korvialt välja sööta või pikka söötu teha. Seega kiirrünnak takerdub! Siit järgmine lihtne mõte. Peale korvialust lauapalli:
Kuna vastased jooksevad tagasi põhiliselt piki “väljaku kesktsooni”, siis 2. sööt keskringi piirkonda võib olla segatud)
SAMA kehtib ka otsaaudi puhul. Allpool käsitleme teemasid seoses 1.sööduga: ¨ Kuhu sööta ? ¨ Kuhu ja millal avaneda ? ¨ Kuidas lugeda kaitset ja tekitada söödu-koridor jne. 1-SE SÖÖDU TÄHTSUS: ¨ Toob palli korvi alt välja, kus on suur kaitse tihedus ¨ Võimaldab kiiresti alustada rünnakut ¨ Pikk sööt ette toob tihti kerge korvi 1-SE SÖÖDU TEOSTAVAD koostöös:
1-NE SÖÖT OLENEB
Seega on vaja panna avaneja ja ründajad tegutsema vastavalt lauapalluri ja kaitsete asetusest! LOE KAITSET ! 1-SE SÖÖDU PIKKUS- jagades väljaku risti 3-ks võrdseks osaks: 1. Lühike- kuni 3p-i jooneni kaitsetsoonis (esimene kolmandik ) 2. keskmine- väljaku kesk-tsooni ( keskmine kolmandik ) 3. pikk- väljaku viimasesse kolmandikku Igast lauapalli-saamise-kohast saab teha pikka söötu. Pikk sööt nõuab tavaliselt ühelt mängijalt ajastatud spurti ja teiselt platsinägemist ning täpset kaar-söötu. Siin allpool peatume rohkem lühikesel ja keskmisel söödul.
Lauapalli tsoonid (joonised 1 ja 2)
1-NE SÖÖT VABAVISKE-JOONE PIIRKONNAST (3.
alast) ¨ mõlemad tagamängijad spurdivad vastas korvile või äärele (ründe-kolmnurga tekitamiseks), olenevalt situatsioonist ¨ väldi söötu tagasi ! 1-NE SÖÖT VÄLJASPOOL KORVIALUST-ALA, ÄÄREL
(2. alast) ¨
pallipoolne-taga-mängija (pptM) avaneb pallipoolsele äärele ¨
teine taga-mängija (2.tM) liigub ründe korvile 1-NE LÜHIKENE või KESKMINE SÖÖT- KUI PALL ON
KORVI ALUSES TSOONIS (1.lauapalli ala) Mängijad peaksid peale lauapalli avanema: 1. Pallipoolne-taga-mängija avaneb pallipoolsele äärele- lugedes kaitset. 2. Teine tagamängija liigub alul otse vastas korvile- oodates pikka söötu, kuid peale lühikest söötu äärele avaneb palli äärele Kuna ka vastased jooksevad tagasi põhiliselt “3-sec alade vaheline alas”, siis 2. sööt keskringi piirkonda võib olla segatud. Seega sööt piki äärt selles situatsioonis tundub otstarbekas 3.
Lauapalluril on alati kaks söödu varianti:
lühike äärele või pikem kesktsooni
1-SE LÜHIKESE SÖÖDU SUUND ja NURK ÄÄRELE
(e. söödu-koridori tekitamine) lugedes kaitset :
OLULINE: kui kohe peale lauda ei saa 1-st söötu teha- peab
palli-poolne tagamängija lugema
kaitset ja otsustama: 1.
kuhu suunas liikuda ? kas edasi või oma korvi suunas ? 2.
kui tagasi, siis kui kaugele alla otsajoone (oma korvi) suunas ?
Seega- kuhu saab tekitada söödu-koridori ? MÄRKUS: siin ja edaspidi rääkides pallipoolsest tagamängijast peame mängusituatsioonis silmas selle all mängijat, kes on kõige lähemal sellele positsioonile, kuhu peab 1-ne sööt minema. Näited: oletame, et lauapall saadi korvi all: 1.näide- kui 1-se söödu positsioonil on juba on vaba ääre-mängija, siis ei ole tagamängijal sinna mõtet avaneda . 2.näide- kui lauapalluri kõrval seisab mängija, kes on oluliselt lähemale 1-se söödu positsioonile kui tagamängija- võib sööduks avaneda ka alumine mängija. SEEGA: Soovides küll mängijates arendada automaatsust 1-ks sööduks avanemisel- peaks mängijad siiski pidevalt lugema mängu ja tegutsema vastavalt olukorrale ! Vaatleme nüüd järgmist situatsiooni. Kuna tavaliselt on 3-sec alas palju mängijaid, siis tavaliselt peale korvi-alust lauapalli ei ole võimalik kohe ette-suunas söötu anda. Pallipoolne-tagamängija peab tekitama vaba söödu-koridori, st olenevalt laua-palluri vastas asetsevate kaitsete asetusest avanema nii palju äärele-alla, et saaks välja sööta Joonised 1 ja 2 : Kuhu peaks pptM äärele avanema ? See oleneb kaitse(te) asetusest ! Lauapalluri vastas on kujutatud ainult 1 äärmine kaitse. Antud situatsioonis eeldame edasi-söödu suund on kaetud.
NB! TAVALISELT piisab mängusituatsioonis avanemisest u 45 kraadi peale, et teha 1. sööt ! Loomulikult esineb mängus situatsioone kui lauapalluril on kohe võimalik teha lühike sööt ette-suunas, siis ei ole avanejal mõtet oma korvi suunas liikuda. Samas
peaks avaneja liikuma oma korvi suunas ainult nii palju, et tekitada söödu-koridor.
Rünnak läheb siiski teise korvi ! Liikumine ja avanemine oleneb sellest, kuhu tekib vaba söödu-koridor ! 2.
KAHE taga-mängija ÜHEAEGNE AVANEMINE:
¨ Sööduks avaneb vastavale söödu-kohale lähemal olev mängija 1) AVANEMINE SÖÖDUKS pallipoolsele ÄÄRELE. Vt. alumist joonist 3. Otsajoone suunas palli-poolsele äärele- avaneb pallipoolne tagamängija (#2) 2) AVANEMINE SÖÖDUKS KESK-TSOONI vt. alumist joonist Vaba-ääre tagamängija (#3) liigub keskväljale vastas korvi suunas ja kui sööt läheb äärele, siis ta liigub pallipoolsele äärele. Saades söödu läheb põrgatusega korvile. Joonis 3.
Laua-saanud mängija võib teha ka pika söödu- seega tal on 2 sööduvõimalust 1. lühike sööt äärele või 2. sööt kesktsooni (vt alumist joonist 4): joonis 4.
3. KAITSEMÄNGU
LUGEMINE:
¨ maandudes palliga heasse tasakaalu, ajama küünarnukid pallivarjamiseks laiali ja pöörama pea ning võimalusel ka keha avanejate (ründe-) suunda ¨ otsima 1-st söötu lugedes mängu ! ¨ võimalusel sooritama kohe pika söödu ! ¨ söödu äärele tegema võimalusel välimise käega. Kasutades vajadusel põrkesöötu ! ¨ tegema võimalusel paar põrgatust avaneja suunas parema söödu-koridori saavutamiseks ! ¨ kui sööta ei ole võimalik ja tee on vaba- liigu põrgatusega otse vastas korvile . OTSIDES pidevalt söötu eesolevatele mängijatele
¨ Avanema niipalju alla-äärele, et talle saaks välja sööta. ¨ Saades palli otsima söötu edasi
¨ Lugedes mängu, spurdib otse vastaskorvile või pallipoolsele äärele kesktsooni, sest sinna on võimalik saada nii 1-st kui ka 2-st söötu. Vaata ka harjutust 1-ks sööduks avanemine
|