|
VISE.
ÜHE-KÄE RANDME-VISKE Korvpallis on ründe-mängu eesmärk tabav vise, seega on visketehnika väga oluline. Viske juures on tähtsad psüühilised- ja kehalised tegurid ning viske-strateeegija. Psüühilised tegurid on: ¨ Kontsentratsioon ja keskendumine ¨ Oskus lõdvestuda- lõdvad lihased teevad viske sujuvaks ja täpseks. Jälgi seda õpetamisel ! ¨ Enesekindlus. Kui on viskemoment ja oled vaba- viska, ära kõhkle ! Usu, et vise tabab ! Kehalised
tegurid on: ¨ Tehnika ¨ Jõud ja kiirus. Viske-strateeegija on viskaja tegevus erinevates mängu-situatsioonides ¨ Millal visata ? Õige aeg: arvestades kaitse-tegevust, rünnakurütmi, lauapalli saamise võimalust jne. ¨ Kust visata ? Õige koht: millal teha läbimurre, millal visata keskpositsioonilt jne. ¨ Kuidas visata ? Õige moodus: vasakuga või paremaga ? Haak või mitte ? jne. Terminid: 1. “Pesa”-pallihoie põhiasendis 2. “Kelneri” asend- See on pallihoie- pall on pea kõrgusel, viskekäe peal- nagu kelneril kandik 3. T-täht- kelneri asendis moodustavad viskekäe pöidlad T-tähe 4. V-täht e viske-kahvel - viske käe harali nimetissõrme ja Pika-Peetri (keskmise sõrme) vahele tekkiv V-täht 5.
Viske-joon, see on kahe-mõõteline. Läbib rõnga keskpunkti,
viske-jalga, -puusa, -küünarvart, peopesa Visketehnika õpetamine.Visketehnika õpetamiseks on see soovitav jagada osadeks e. faasideks. Iga osa saab eraldi õpetada ja neid hiljem järjest tehes saamegi tervikliku viske. Kui üks nendest osadest on puudulikult omandatud on kogu vise häiritud. Samas saab hiljem eraldi lihvida seda faasi, mis "paigast ära läheb".
Märkus. Siis ja edaspidi rääkides viske-käest nimetame seda ka paremaks käeks ja teine on vasak e. abi-käsi. Sama kehtib ka jalgade kohta- viske-käe
poolne jalg on parem jalg. VISKEASEND. Et alustada viske-tehnika õpetamist, peaks õpilane oskama sisse-võtta tasakaalustatud viske-asendit: ¨ Jalad põlvist kõverdatud ja õlgade laiuselt. ¨ Keharaskus võrdselt mõlemal jalal ¨ Parem jalg ½ pöida eespool e. sammseis või jalad paralleelselt ühel joonel ¨
Jalalabad on paralleelsed. Viskejala-laba on korvi-joonel,
vabajalga võib mugavama ¨ Ülakeha on natuke kallutatud ette ¨ Pea otse Kõige olulisem on, et viskaja tunneks ennast selles asendis pingevabalt ja mugavalt. Jalgade tööst. Palli visatakse ka jalgadega ! Kuna mängus on tihti vaja vise sooritada väga kiirelt, siis on väga oluline juba püüda pall võimalikult madalas põhiasendis. Mitte aga alustada jalgadest kõverdamist peale palli saamist- selleks kulub lisa-aeg, millest piisab teinekord kaitsele viske takistamiseks. Sellele peaks tähelepanu pöörama juba õpetamise alguses. Samas peab õpetamisel arvestama, et lapsed ei talu pikka staatilist madalat asendit. Oluline on selgitada jalgade töö tähtsust. Lastel, kellel käed ei ole piisavalt tugevad- annavad jalgade õige kasutamine viskele juurde puuduva jõu (N: kaugvisetel).
VISKETEHNIKA
OSAD. KÄTE TÖÖ. 1.PÕHIASENDIS PALLIHOIE - “PESA” 2.PALLI LIIKUMINE “PESAST” ÜLESSE “KELNERI” ASENDISSE 3.“KELNERI” ASENDIST VISKELIIGUTUS RANDME-TÖÖGA + SIRUTUS 1. PÕHIASENDIS PALLIHOIE- “PESA”. Sõrmed ja peopesad moodustavad palli ümber nn. pesa. Õlad, käed ja sõrmed on pingevabad ¨ Randmed on tõstetud-keeratud üles ¨ pall
asub u. vöö/kõhu kõrgusel ja keha lähedal ¨ sõrmed pingevabad ja laiali ¨ pöidlad asuvad palli taga ühel joonel, pöialde vahe 3-7 cm. See tagab ka selle, et käed haaraksid palli võrdselt ja sõrmed asuksid sümmeetriliselt ! Märkus. Algajatelt võib nõuda, et pöidlad oleksid koos. Siis ei libise käed palli külgedele ¨ Pöialde ja nimetissõrmede vahel on täisnurk ¨ palli hoitakse sõrme otstega e. padjakestega. Palliga on kontaktis: 1. variant: nimetissõrme 3, keskmise sõrme 2 ja ülejäänud sõrmede 1-sed lülid. 2. variant: kõikide sõrmede 2-sed lülid ¨ Küünarnukid on kere lähedal, kuid mitte vastas ¨ Jalad. Põhiasendis võib hoovõtuks jalgu veelgi veidi põlvist kõverdada. 1.
PALLI LIIKUMINE “PESAST” ÜLESSE “KELNERI-” e. VISKEASENDISSE. Pall liigub ülesse “kelneri” asendisse (K-asend) kõige otsemat teed pidi ! K-asendis ei ole viske liigutuse ajal pausi. See on lihtsalt asend, kust pall liigub läbi ! K-asendis on käte asend järgmine: 1.VISKEKÄSI ¨ Töö. Küünarvars hakkab pallile alla liikuma kohe kui pall hakkab pesast ülesse liikuma. ¨ Kelneri-asendis on viskekäe küünarvars ja käelaba palli all. Korvijoon jookseb läbi küünarvarre (on ka risti põrandaga) ja V-tähe. ¨ randme asendit ei muudeta- ranne on endiselt taha viidud. Lapsed võivad vaadata, et kui ranne on õieti ülestõstetud- on randme välisküljel kortsud. ¨ Viskekäe nimetissõrm on parema kulmu juures- sellega peaks ranne olema keeratud korvi joonele- seega pall lendab otse. ¨ Viskekäe sõrmede asendit palli ülesviimisel ei muudeta- need on nagu palli külge kleepunud ja pall lebab endiselt näppude padjakestel ja pöidla alumine suur padi palli ei puudu. ¨ Jalad. Koos palli ülesviimisega algab jalgade sünkroonne sirutus. Märkus. Eristatakse küünarnuki 3-e kõrgust K-asendis: 1) Madal. Algajate tehnika 2) Keskmine. Siin kirjeldatu. 3) Kõrge. Peakohalt viske puhul. Vead:
aeglast liigutust oma käega
Treener juhib (pallita) liigutust oma käega. VIGADE PARANDAMINE: Enamus visketehnika sooritamisel esinevaid vigu saab treener parandada järgmiselt. 1) Kõigepealt tuleb tunda vale sooritus ära- jälgides õpilast õige (mitme) nurga alt 2)
Sundida õpilast mehaaniliselt sooritama õiget tehnikat. 3) Palliga liigutuse ebaõnnestumise korral – teha see ilma pallita ! 4)
Minna ebaõnnestumise korral ühe astme võrra allapoole,
kergemale 5)
Tehnika õpetamist ja hiljem ka korrigeerimist on kasulik teha
visates vastu seina 2. VABAKÄSI ¨ Töö. Vaba käsi libiseb palli küljele sellisesse asendisse, kus ta toetab palli alt-küljelt. ¨ Sõrmed (4 pikemat) on harali ja nad on suunatud üles. Toetavad palli kergelt! ¨ Vabakäe küünarvars on viskekäe küünarvarre suhtes u 45 kraadise nurga all- alt laiali ¨
Vabakäe pöial moodustab viskekäe omaga T-tähe
selliselt, et viskekäe pöial on T-tähe postiks Vead:
3.
“KELNERI”
ASENDIST VISKELIIGUTUS RANDME-TÖÖGA + SIRUTUS 1.VISKEKÄSI. ¨ Kelneriasendist sirutub käsi üles-ette, palli lennu suunas ¨ Kõigepealt sirutub küünarnukk, siis ranne. ¨ Randme ja sõrmede liigutus peab olema energiline aga pingevaba ¨ Ranne liigub liigub ette-alla lõpuni (eesmisesse piirasendisse) ¨ Pallist lahkub viimasena sõrm-Pikk-Peeter- see tagab selle, et ranne liiguks otse korvile. Pikk-Peeter jääb peale viset suunaga rõnga kesk-punkti. ¨ Näpud peaksid olema kogu aeg pingevabalt laiali Vead:
Selgitada, et pall peab lahkuma käest kõrgeimast punktist- siis on ka kaitsel raskem takistada.
Harjutuse nimi on “Tarretis”
2. VABAKÄSI. Ei tohi viskeliigutusest osa võtta- ta ainult toetab ! ¨ Sirutub koos viskekäega ¨ Vabakäsi eemaldub natuke pallist kui algab viskekäe randme sirutus ¨ Näpud jäävad “vaatama” üles ¨ Kui pall on käest lahkunud- on mõlemad randmed kohakuti. Vead:
lihastunnetus. 3. JALAD JA KERE. ¨ Jalgade sirutumine lõpeb tõusuga päkkadele või hüppega. ¨ Kere sirutub täielikult- eeldab pingevabalt olekut
Kui kõrgele peaks hüppelt viskel hüppama (peale tehnika omandamist)?
Oleneb võimetest. Samas ei tohi koos PEALE PALLI LAHKUMIST KÄEST: ¨ Ranne saadab palli. Kui ranne on pingevaba, siis peaks ta peale viset jääma kergelt võbisema. ¨ käed ja kere jäävad sirutatuks kuni pall jõuab korvini ¨ seejärel võtab mängija kiirelt põhiasendi Vead:
VISKE-TRAJEKTOOR. Ka sellele peaks tähelepanu pöörama. Tihemini visatakse liiga madala trajektooriga. Kesk- ja kaugviskel peaks pall lennu kõrgpunktis olema korvirõngast 1,5-2 meetri kõrgusel. MILLISES JÄRJEKORRAS ÕPETADA VISKE TEHNIKAT? Eeldades, et õpilased jõuavad viset rõngani sooritada (kui jätkub jõudu, on olemas kerged pallid või/ja madalad rõngad jne).- tundub otstarbekas õpetada kõigepealt ühekäe visketehnikat paigalt ja siis sammudelt, sest käte-töö sammude ajal on sama, mis paigalt. Samuti võib neid õpetada paralleelselt. Iga tehniliselt valesti visatud vise kinnistub- seega tuleks õpetamisega alustada varakult ja hiljem vajadusel kohe parandada. VISKEPÄEVAD. Soovitatav on edasi-jõudnutel teha
korra kuus nn. viskepäevi, TAPEEDI-RULLI HARJUTUS. Soovitame lastel teha kodus tapeedi-rulliga (või mõni muu sobiv raskus) randmetele harjutust. Istudes toolil (N vaadates tv-t) on küünarvarred
toetatud reitele nii, et randmed on üle KUHU SIHTIDA? Harjutus. Mängijad paaris. Üks mängija viskab teatud kohast 100 viset, paariline märgib paberile millise rõnga-osa vastu kukkus nii sisseläinud kui möödaläinud pall. Peale sooritust tehakse kokkuvõte. Kui näiteks enam palle kukkus vastu tagumist rõnga osa, siis võib mängijale soovitada sihtida rõnga eesmist äärt. Ja vastupidi. Kui tabanud pallid puudutasid enne võrgu läbimist palju mingit rõnga osa, siis see ongi see koht, mida peaks sihtima. Kui pall kukkus põhiliselt vastu külgi, siis tuleb töötada viske- tehnika kallal (1-ks kuhu liigub ranne?). MILLINE TRAJEKTOOR VALIDA ? Viske trajektoor peaks olema selline, et kui pall saabub rõnga kesk-punkti, siis ta kukub otse alla läbi võrgu. Harjutus. Kui pall läheb otse läbi võrgu- saab viskaja plussi, kui mitte- miinuse. KUST VISATA ? Viska oma viske-kaarelt, kust sa jõuad visata ja kus sul on viske-tunnetus. MILLAL VISATA ? 1. kui sa oled vaba oma viske-kaarel 2. keegi ei ole vaba paremal, ka lähemal positsioonil 3. arvesta ka lauasaamise võimalust, rünnaku-aega jne.
KES VISKAB ? Soovitame treeningulõpu- ja võistlusmängus kasutada järgmist lähenemist. Eriti nende õpilaste suhtes, kes tavaliselt viskavad palli "puu otsa": kui on sinu viskekoht (kaugus) ja oled vaba- VISKAAA !!!! Ja kui pall läheb isegi väga mööda- siis keegi ei tohi kommenteerida! MIKS? Sest muidu see mängija ei hakka kunagi viskama.
|
