KIIRRÜNNAKU ÜLESEHITUS.
Vaatleme allpool kiirrünnaku
ülesehituse võimalusi:
1) kolme sööduga korvini
2) peale 2.söötu põrgatusega keskele + ääred alt läbi
3) 2. laine
3-e sööduga kiire (Vt
alumist joonist.)
1. sööt läheb lauapallipoolsele avanevale tagamängijale
(#1-le)
2. sööt läheb piki äärt kesktsooni avanenud #2-le
3. sööt läheb juba korvile viskeks #3-le
Peale 2.söötu põrgatusega
keskele + ääred alt läbi.
(Vt alumist joonist.)
1) Kui 3. söötu ei saa teha- liigub #2 põrgatusega
keskele ja jätkab liikumist otse korvile niikaua kuni kaitse tuleb vastu.
Loomulikult otsib põrgatuse ajal söötu eespool-olevatele kaaslastele.
2) Äärtel liikuvad #1 ja #3 liiguvad laialt kuni 3-punkti jooneni ja
siis umbes 45 kraadise nurga all korvile ja sooritavad viimasena
asetseva kaitse selja taga ristumise (või kate) (joonisel on selleks
kaitse A) . Ja siis avanevad üles-äärtele sööduks. Hea oleks hoida palliga
mängijaga silm-sidet!
3) Pallur #2 loeb kaitse-mängu ja söödab:
a) kohe korvi suunas liikuvale äärele või
b) peale äärte ristumist ühele avanejatest.
Söödu aeg & koht oleneb kaitsest!
2. laine- pallur äärel otsib tagant
saabuvaid kaaslasi.
(Vt alumist joonist.)
Peale #2-e söötu äärele- on pall #3-e käes.
1) #5 spurdib vabas koridoris korvile ja nõuab #3-lt söötu. #4 spurdib
lauda.
2) kui #5-le ei saanud sööta- proovib ka #4 avaneda pallile N:
vabaviske-joone piirkonda.
3) kui kumbki tagant-tulija ei saanud äärelt söötu- teevad korvi all
ristumise ja liiguvad ettenähtud positsioonidele.
Märkus. Teises laines spurtivatel mängijatel (pikkadel) on mitu eelist:
a) võivad (vabana) saada söödu lõikele kui jooksevad kiiremini korvile
kui neid katvad (pikad) vastased.
b) saavad vajadusel hooga lauda minna.
|