Kümme nõuannet mis annavad teha spordi ja treeningu rohkem nauditavamaks.
Et sportimine oleks positiivne kogemus kõigi jaoks toon siinkohal minimaalse, mida treenerid ja lapsevanemad üksteiselt ootama peaksid.
1. Korralda hooaja eelne koosolek – see on kõige tähtsam kokkusaamine võistkonna
jaoks ja see peaks toimuma enne esimest treeningut. Lapsevanemad – teie
kohalolemine peab olema elementaarne. Miks? Sellepärast, et see on koht, kus
treenerid toovad välja oma filosoofia sellistes võtme küsimustes nagu võitmine,
võrdne mänguaeg, mängijate kasutamine kõigil erinevatel positsioonidel.
Kui lapsevanemal tekib küsimusi treeneri metoodika ja lähenemise suhtes, siis see on õige aeg oma mured välja öelda, mitte keset hooaega.
2. Hooaja esimene lapsevanemate koosolek annab treenerile võimaluse küsida emade ja
isade käest, kas nende lastel on erilisi meditsiinilisi vajadusi. Seda võib teha ka privaatselt, kui vaja. Treener küsib kas on astma, teabeet või kuulmisprobleemid, mis
võib mõjutada mängija tervist mängu või treeningu ajal.
3. Treenerid peavad kindlustama selle, et nende treeningud on organiseeritud. Võta välja
paber ja pliiats ning pane kirja oma võistkonna treening 5-10 min. osade kaupa. Katsu
korraldada igas osas harjutusi mida lapsed vajavad arenguks. Treeningu ajal tee kindlaks, et asjad sujuvad plaanipäraselt.
Lapsed hakkavad tunnustama seda kui hästi treeningud on organiseeritud, pluss neile meeldib, et ei ole mingi ootamise või niisama seismise aega. Treenerid, kes tahavad treening mängu teha, peaks jätma treeningu viimased 10 või 15 min. lahtiseks.
4. Lähene mängijatele individuaalselt. See treenimis tehnika on üle võetud ärimaailmast, kus “juhtimine ringikäies” on hästi tuntud. Käi ringi iga treeningu ajal, vesteldes iga lapsega. Pöördu iga lapse poole eesnimega, patsuta teda õlale ja anna talle teada, et ta on tähtis osa võistkonnast.
5. Õpeta ja vii ellu spordimehelikkust. Sa peaksid tuletama mängijatele meelde, et spordimehelikkus on tähtis osa sinu filosoofias. Eriti just nooremate mängijatega, seleta kuidas sa tahad, et nad reageeriksid võidule või kaotusele. Anna neile teada, et kui nad käituvad mitte spordimehelikult, sa eemaldad nad mängust. Treenerina sa pead omama julgust, et seda reeglit ellu viia. Lastevanematel peaks olema julgust seda öelda.
6. Lapsevanemad ja treenerid jälgige oma käitumist. Lapsed imiteerivad ehk jäljendavad teie tegevust, nii et kui sa karjud, vannud või petad siis nemad teevad seda sama.
7. Lase lastel valida oma kapten või muuda kaptenit iga mäng, nii et iga laps saaks tunda end erilisena.
8. Lapsevanem – see on täiesti normaalne rääkida oma lapse treeneriga, aga vali selleks õige aeg. Keset mängu ei ole õige aeg. Kõige parem aeg vestlemiseks on tavaliselt õhtuti peale treeningut, aga lepi enne treeneriga kokku.
Treenerid andke alati 5 või 10 min. lapsevanemale oma arvamuse väljendamiseks. See-järel vastake viisakalt ja tänage lapsevanemat probleemi teadvustamise eest. Sa ei pea andma mingeid lubadusi, aga sa pead näitama oma huvitatust.
9. Kuna lapsevanemad ja lapsed muretsevad väga mänguaja pärast siis see on tavaliselt kõige suurem probleem millega noored treenerid tegelema peavad. Sa võid valmistada plaani igaks mänguks, kus on kirjas kõik võistkonna mängijad. Pane kirja iga veerandaeg, kus mängija mängis ja mis positsioonil ta mängis. Igaüks peaks istuma pingil vähemalt korra ja sina peaksid arvet pidama mänguajal. Pea meeles, iga laps tahab mängida niipalju kui võimalik ja nende vanemad tulevad neid vaatama.
10. Kanna naeratust näol. See on ainult mäng. Ja pealegi lapsed mängivad alati paremini treenerile, kes naeratab.
Rick Wolff töötab Rahvusvahelises Spordiinstituudis. Temaga saab kontakti internetis: www.sportsparenting.org
Saadetud treener M.
Raami poolt. 20.nov 2002