PALLIGA MÄNGIJA SUUNAMINE.

  Vaatleme allpool palluri suunamist kaitse poolt perimeetril kui ründaja on saanud söödu ning alustab läbimurret. Treeneritel on vähemalt kaks erinevat lähenemist, kuhu pallur suunata- kas keskele või äärele? Mõlemal on plussid & miinused. Allpool on vaatluse all palluri suunamine ääre suunas. Selle kontseptsiooni põhimõte on, et pall tuleb suunata korvist kaugemale ehk seega äärtele. Ja mitte lasta sööta ega põrgatada keskele!

I. Tsoonid, kust palli suunatakse: (vt. alumist joonist)

1. ja 2. tsoon ehk äärmised tsoonid.
Siin toimub palliga mängija suunamine nurkadesse. 
3. keskmine tsoon.
Siin suunatakse pallur äärte suunas.

Joonis 1.

 II.    Kaitse asend palluri suhtes peale söötu viimasele.

1) äärmistes tsoonides:
  - Kere asend. Palluri õlg on suunatud kaitse rinna(ku) keskele
  - Jalad on kas paralleelsed küljejoonega või suunaga nurka. Vt joonisel punast noolt!
  - Käed moodustavad "L-i". St korvipoolne käsi on tõstetud kõrvale ja suunatud otsajoone poole. Ülesandega suunata põrgatust ja suruda palli. Näpud laiali!
Teine käsi on algul "õrnalt" kaitse seljal või puusal, et kontrollida palluri liikumist ja hiljem liikumisel- mitte lasta palluril muuta põrgatuse suunda keskele.

2) kesk-tsoonis.
võib kaitse asetuda kas palli-korvi joonel või katta rohkem ühete külge, et suunata ründajat näiteks nõrgema käega põrgatama. Kuid kaitsemängija ülesanne on kindel- suunata põrgatus äärele.

III.  Kaitse jalgade-töö sisu ja tähtsus ääretsoonis.

Kuna palluri tee otsajoone- ja (kaitse hilinemisel) ka korvi suunas on näiliselt vaba- peab pallikaitse suutma liikuda jalgadest kiiresti ja õigesti. Ülesandega suunata põrgataja nurka. See on kiire ründaja vastu väga raske ja nõuab kaitselt tugevat füüsilist ning vaimset pingutust! Palli-kaitse peab selleks valmis olema.
Selleks peab kaitse esimesed sammud tegema väga agressiivsed ja kiired. Lisaks peaksid sammud olema optimaalselt pikad! Loomulikult tuleb vältida rist-samme.

Suunamise ülesanne & mõte seisnebki selles, et pallurile pakutakse võimalust liikuda kaitse poolt vabaks-jäetud suunas- vastavalt äärte ja alumiste nurkade suunas.

IV. Abistamine & rotatsioon. Vt. alumist joonist


Joonis 2.

1. moment: korvialune kaitse E alustab liikumist palli suunas kui pallur on teinud 1. põrgatuse otsajoone suunas. Liikumist korvi suunas alustavad ka teised.
2. moment- rotatsioon, karp ja maa-ala pressingusse(MAPi) üleminek (Vt Joonis 3 all):
 Karp: Kui E liikus appi pallikaitsele A ja pallur 1 võeti karpi- 
Rotatsioon ja MAP- selleks hetkeks peavad ülejäänud kaitsed  olema roteerunud ning üleläinud maa-ala pressingusse. Jagunetakse 3-le "tordilõigule" ja kaetakse pallile lähemat ründajat omal lõigul . Vaata: maa-ala pressing 
Nüüd vaatleme kaitsete tegevust joonisel 3:
- kaitse D võtab sisse korvialuse koha ja valvab ründajat 5.
   NB! Kui kaitse D jääb "magama" ja ei roteeru (appi-läinud mängija-) ründajale korvi all- siis  tuleb palluri söödust 5-le kohe 2 punkti!
Ülejäänud kaitsed B ja C liiguvad korvi poole u oma tordilõigu keskele, kuid jäädes kindlasti palli ja lähima ründaja (tema lõigul) vahele. C valvab 4-a. B valvab 2-e ja 
ründaja 3 kui pallist kõige kaugem ründaja jääb hetkel katmata. 
Võtme-kaitse roteerumisel on lähim meeskonnakaaslane appi-läinud kaitsele, üks kõik kus ta ka platsil ei oleks! Tema peab üle võtma vabaks-jäänud ründaja!


Joonis 3
Maa-ala pressingut hoitakse kuni situatsiooni lahenemiseni ehk kuni pall liigub karbist välja- siis liiguvad kaitsed kiiresti tagasi igaüks oma mängija peale.

PALLURI SUUNAMISE JUURDEVIIVAD-HARJUTUSED
1. juurdeviiv ind.harjutus on kaitseasendis liikumine 6 meetrit maksimaalse kiirusega ja agressiivsete sammudega. Käed ettenähtud L-asendis.
2. juurdeviiv 1x1 harjutus on ääretsoonis vähendatud kiirusega liikuva palluri suunamine nurkadesse.
3. juurdeviiv harjutus on peale söötu "abipoolel asuva" kaitse liikumine oma mehe peale õigesse asendisse. Pallur teeb viskepette ja alustab läbimurret. Ülesanne endine!