Joonis 1. |
1
Formatsioon 1-3-1. Joonis 1. See
variant proovib pidevalt hoida palli ja korvi vahel 3 kaitset.
Nõrgad kohad on alumistes nurkades. Kaitsete kõrge kontsentratsioon on vabaviske joone kõrgusel. Tugevad kohad- hästi katab see tsoon kaugviskeid üleval pool väljakut. Lisaks tundub olevat sellest asetusest lihtne üle minna maa-ala pressingule. Ründajad võivad kasutada asetust 2-1-2, 2-2-1 jne. |
Joonis 2. |
2
Formatsioon
1-2-2.
Joonis 2
Nõrgad kohad on äärtel, 3-e sec ala ning eriti vabaviske
piirkond. Seega on loogiline ründajatel panna üks mees vabaviske joonele
ja 1-2 mängijat alla äärtele. Samuti on alumistel kaitsetel raske
kontrollida ründajat,
kes liigub nende selja taga korvi all. See kehtib vist enamuse tsoonide
kohta.
Tugevad kohad- kaitsete ülemine kolmnurk. Efektiivsed on ründajate abi-poole lõiked 3-sec alasse. See tõmbab lisaks muule tsooni kokku, sealt välja söötes tekivad perimeetri mängijatel uued võimalused. |
Joonis 3. Kaitse- maa-ala 2-1-2, ründajad 1-3-1. |
3
Formatsioon
2-1-2
(ka 2-3).
Joonis 3.
Nõrgad kohad on vabaviskejoone piirkond, ääred (sealt saab teravalt sisse põrgatada) ning nurgad. 3-punkti kaare ots peaks ründajate poolt olema ka täidetud. Tugevad kohad. Hästi on kaetud 3-sec ala. See asetus tagab hea tagalaua kontrolli. Tekib nn. lauavõtu kolmnurk. Sobivad
ründeasetused: 1-3-1 (nagu joonisel),
Mõttekas oleks täita ülemine ründe-kolmnurk ja alumine ründe-kolmnurk (3 sec alas) |
Kokkuvõtteks maa-ala murdmisest
- oluline on kiired ja täpsed söödud
- põrgatus on viidud miinimumini
- välistatud on kiirustatud visked
- rünnak peaks realiseeritama tsooni nõrkadest kohtadest
- peale viset peaksid ründajad võtma nn lauavõtu-kolmnurga